Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu tulemused

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2023. aastal avaldatud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring tõi esile olulise probleemi – vaimse tervise teenuste piiratud kättesaadavuse. Uuringust selgus, et paljud inimesed, kes vajavad professionaalset tuge, ei saa seda õigeaegselt või loobuvad abi otsimisest mitmel põhjusel.

Peamised takistused vaimse tervise teenuste kasutamisel

Üks suuremaid väljakutseid on pikad järjekorrad ja teenuste ebapiisavus. Avaliku sektori teenustele on keeruline pääseda – psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi juurde võib ooteaeg olla mitmeid kuid. 2021. aastal tundis 13% Eesti elanikest vajadust psühholoogi või nõustaja järele, kuid ei saanud vajalikku abi õigeaegselt. Psühhiaatri vastuvõttu vajas 8% vastanutest, kuid takistuseks said nii pikad ooteajad kui ka teenuse vähene kättesaadavus maapiirkondades.

Teenuste kõrge hind on teine suur takistus. Eraõiguslikud vaimse tervise teenused on paljudele rahaliselt kättesaamatud – ühe seansi hind võib ulatuda 50–100 euroni, mis teeb regulaarse teraapia kasutamise keeruliseks. Kuigi Eesti Haigekassa rahastab teatud teenuseid, on nende saadavus piiratud ja paljud ei ole teadlikud, milliseid võimalusi neil on.

Paljud inimesed ei tea ka, kust abi otsida. Noored ja madalama haridustasemega inimesed on sageli vähem teadlikud vaimse tervise tugisüsteemidest, mistõttu nad ei kasuta olemasolevaid võimalusi. Teadmatus koos sotsiaalse stigmatiseerimisega tekitab olukorra, kus paljud eelistavad abi mitte otsida, kuna kardavad, et see võib neid ühiskonnas negatiivselt mõjutada.

Sotsiaalne stigma on eriti probleemiks meeste seas, kelle hulgas on levinud arusaam, et vaimse tervise probleemidega peaks toime tulema iseseisvalt. Vaimse tervise teenuste kasutamine võib tunduda nõrkuse märgina, mistõttu paljud lükkavad abi otsimise edasi või ei pöördu üldse spetsialisti poole.

Lahendused ja võimalused olukorra parandamiseks

Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks tuleb keskenduda mitmele suunale. Üks olulisemaid samme on avaliku sektori teenuste laiendamine ja rahastuse suurendamine. Kui tervishoiusüsteem saab rohkem vahendeid, saab vähendada järjekordi ja pakkuda rohkem tasuta teenuseid. Samuti võiks perearstidel olla suurem roll vaimse tervise esmatasandi nõustamisel, et leevendada psühholoogide ja psühhiaatrite ülekoormust.

Teiseks lahenduseks on uute teenusevormide arendamine. Veebipõhised nõustamised ja kaugteraapia muudaksid vaimse tervise teenused kättesaadavamaks ka maapiirkondades. Noortele suunatud vaimse tervise tugisüsteemid, sealhulgas koolipsühholoogide ja tasuta nõustamisliinide arendamine, aitaksid varakult märgata ja lahendada probleeme, enne kui need süvenevad.

Lisaks tuleks tõsta teadlikkust ja vähendada stigmatiseerimist. Vaimse tervise teemade kajastamine meedias ja haridusasutustes aitab normaliseerida abi otsimist ning murda levinud stigmasid. Kampaaniad, mis julgustavad mehi ja noori oma vaimsest tervisest hoolima, võivad aidata suurendada teenuste kasutamist ja parandada üldist heaolu.

Mida saab igaüks teha oma vaimse tervise heaks?

Vaimse tervise eest hoolitsemine ei pea algama alles siis, kui probleemid on kasvanud suureks. Igaüks saab oma vaimset heaolu toetada, otsides abi varakult, olles teadlik olemasolevatest võimalustest ja rääkides avameelselt vaimsest tervisest, et vähendada ühiskondlikku häbimärgistamist. Lisaks on oluline hoolitseda igapäevaselt oma vaimse heaolu eest – liikumine, tervislik toitumine ja kvaliteetne uni on vaimse tervise jaoks sama olulised kui füüsiline tervis.

Kokkuvõte

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring kinnitab, et vaimse tervise teenuste kättesaadavus on jätkuvalt suur probleem. Avalike teenuste laiendamine, digilahenduste arendamine ja teadlikkuse suurendamine võivad aidata olukorda parandada. Vaimne tervis on meie kõigi ühine vastutus ning iga samm selle toetamisel viib tervema ja tasakaalukama ühiskonna suunas.

👉 Kui otsid endale sobivat vaimse tervise teenust või sündmust, siis tutvu ka Belongi platvormiga 💚

📗 Vaata täielikku uuringut siit: Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (TAI, 2023)